Kolmapäev, 9. juuni 2021

Soovituslik suvelugemine

Head lapsed!

Suvevaheaeg on peagi algamas. Loe suvel läbi üks vabalt valitud raamat. Kui jääd hätta raamatu valimisel, siis annan Sulle  mõned soovitused, mida lugeda:

DAVID WALLIAMS MAAILMA HALVIMAD LAPSED (või mõni muu sama autori teos)

David Walliamsi uues, seni kõige menukamas ja läbinisti värvipiltidega illustreeritud lasteraamatus on kümme hoiatavalt jubedat juttu maailma kõige kohutavamatest lastest. Muu hulgas saame tuttavaks Normaniga, kelle unistuseks on meisterdada maailma suurim ninakollipall; Paulaga, kellele meeldib üle kõige kõhutuult lasta; Theodoriga, kes on nii igav, et pildistab valgusfoore ja kogub juusturiive; ning Sofiaga, kes istub teleka ees nõnda kaua, et temast saab pooleldi tüdruk, pooleldi sohva.

David Walliams on üks Inglismaa armastatumaid lastekirjanikke. Ta raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse ja ainuüksi tema kodumaal müüdud miljoneid eksemplare. Eesti keeles on varem ilmunud Walliamsi raamatud „Gängstamemm” (2014), „Hirmus õudne hambaarst” (2015), „Jube tädi” (2016), „Rotiburger” (2017), „Härra Hais” (2018) ja „Pururikas poiss” (2018).


ROALD DAHL CHARLIE JA SUUR KLAASKABIIN (või mõni muu sama autori teos)

Härra Willy Wonka võib küll olla geniaalne šokolaadimeister, aga kui ta koos Charlie perega šokolaadivabriku asemel orbiidile kihutab, ei usalda vanad Panged tema lendurivõimeid mitte üks raas. Wonka lennumasinaga — Suure Klaaskabiiniga — läbi stratosfääri vihisedes külastab see kentsakas reisiseltskond uhket kosmosehotelli, katsetab Wonka-vitamiine ja Vita-wonkamiine, võitleb kosmosehuligaanidest nuudliussidega ja eneselegi teadmata — päästab maailma. 

See on järg raamatule “CHARLIE JA ŠOKOLAADIVABRIK”, milles kuulus sõnameister Roald Dahl lennutab juba tuttavad tegelased kosmilisele lõbureisile — uutesse fantastilistesse seiklustesse.




LOUIS SACHAR PAHUPIDIKOOLI ISEMOODI LOOD (või mõni muu sama autori teos)


Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. (Ehitajad mõistagi vabandasid.) See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel.
Seal kohtate proua Mürki, kooli kõige kurjemat õpetajat, kes vihkab lapsi, kuid armastab õunu, ja proua Pärlit, kelle puhul kaks pluss kaks võib mõnikord olla lausa nelikümmend kolm. Selles koolis käivad lapsed, kes vahetavad nimesid, loevad tagurpidi, üritavad oma varbaid õpetajale maha müüa või teesklevad surnud rotte. See on üks lõbus, veider pahupidimaailm.






Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister.









Metsatuka gümnaasiumi üheksanda klassi poisid teevad õpilasfirma, kus neljanda A klassi õpilased Piia ja Mati ehk Kribu ja Krabu hakkavad viineripirukaid küpsetama. Teenitud raha eest sõidavad lapsed suvevaheajal külla Šotimaal arvutiteadust õppivale Paulile.
Kuid juba Edinburghi lennujaamas satuvad nad täiesti kriminaalsetesse sündmustesse.
See on järg raamatule „Kolmanda A kriminalistid“, kus lapsed koos Pauliga Soomes seiklesid, et kätte saada neile kuuluv hinnaline raamat.






Perekond Julged elavad tavalises paarismajas tavalisel tänaval, kuid nende pere on kõike muud kui tavaline …

Proua Julge teeb munakarpidest ja linnupesadest kübaraid.
Härra Julge kirjutab nalju jõuluküpsiste sisse ja käib meelsasti naabri prügikastis tuhnimas.
Bert on väike häbematu klutt, kes armastab ringi joosta ja lauajalgu närida.
Bettile meeldib venda taga ajada ja naerda kõkutada.

Suutsid sa nende saladuse ära arvata? Kui ei, vaata raamatust lehekülge 46, kus kirjas nende pere SUUR SALADUS.



LEELO TUNGAL KRISTIINA, SEE KESKMINE

Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu: emadepäeva ja jõulude tähistamine polnud küll päris keelatud, kuid märksa tähtsamaks peeti naistepäeva ja uut aastat, mille saabumist kuulutas nii raadios kui ka televiisoris Kremli kellade helin. Toitu ja rõivaid ei ostetud kroonide, vaid rublade eest, ja poodides polnud pooltki nii palju kaupa kui praegu. 

Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav. Kui sa ei usu, siis küsi oma isalt-emalt järele – võib-olla juhtus nendega samasuguseid lugusid kui Kristiinaga? 


OLE LUND KIRKEGAARD KUMMI-TARZAN


Ivan Olsen on koolipoiss, kellel kõik kipub nihu minema – ta ei oska jalgpalli mängida ja pole hirmus nutikas, isa nõudmised tunduvad liiga suured ning pealekauba teised lapsed pidevalt kiusavad. Kuid äkitselt on tal võimalus lasta ühel soovil täide minna ning nüüd on ta teistest tugevam, osavam ja isegi sülitab kaugemale kui keegi teine. Aga kas see lahendab kõik probleemid?

Mario Orav soovitab: "Minu edetabelist ei saa kuidagi puududa raamat, millest sai alguse minu lugemisharjumus. Raamat kirjeldab väga värvikalt peategelase Ivan Olseni raskusi koolielus, hakkamasaamist ja läbilöömist teismelise elus. Eks ta üks paras koolipoisi unistamise raamat ole, et kui ma oleksin milleski kõige-kõige, siis oleks mu edu garanteeritud. Omaette küsimus muidugi: kas ka tegelikult?"



Kui printsess Luluu esimest korda härra Keret kohtab, küsib ta: „Kas sa oled kummitus?” „Rumalus!” vastab too. „Kummitusi pole olemas. Mina olen luukere. Lihast ja luust luukere. Või õigemini ainult luust. Sõbrad kutsuvad mind lihtsalt härra Kereks.” Ent miks elab salapärane luukere printsessi lossis? Ja millist saladust ta hoiab puust nikerdatud laekas?









Risto naaber Nelli Nuudlipea Liblikas kolib oma vanematega ära maale väiksesse majakesse. Tädi Roosa teeb sellest järelduse, et telekokkadest Liblikate pere on vaeseks jäänud – selge laostumise märk on ka auk Nelli kleidis. Risto aitab Nellit ja teeb ettepaneku võtta kass Aadu enda juurde üürile, ent ootamatul kombel satub Aadu hoopis ühte teise kodusse, kus teda kavatsetakse korralikult kasvatama hakata. Kas Aadu muretu kuningakassipõlv ongi möödas? Ja mida kujutab endast see väärtuslik paberilible, mille Roosa otsustab Elvilt Lennart Lindbergi abiga ära napsata? Miks tädi Elvi keldris kummitab? Ja kas Elvi paljastab ka oma õrnema poole – kellele ta hällilaulu laulab?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.