J. Kuulberg "Kuidas "Ükskordüks" Ilmarile vaevata meelde jäi"

KAHEGA KORRUTAMINE

"Sa oled päris terane poiss," kiitis vend: "Nüüd õpi kahega korrutamine ka selgeks. Palju on 2 • 5?" - " 2 • 5, see on 5 + 5," arvutas Ilmar: "10!" hüüdis ta siis vaimustatult, sest liitmine oli tal ju selge. Siis palus ta venda, et vend talle selle kõik üles kirjutaks. Ja vend kirjutas kohe kahe tindiga, muist punasega, muist mustaga:

1 • 2 = 1 + 1 = 2

2 • 2 = 2 + 2 = 4

2 • 3 = 3 + 3 = 6

2 • 4 = 4 + 4 = 8

2 • 5 = 5 + 5 = 10

2 • 6 = 6 + 6 = 12

2 • 7 = 7 + 7 = 14

2 • 8 = 8 + 8 = 16

2 • 9 = 9 + 9 = 18

2 • 10 = 10 + 10 = 20

Enne kümmet minutit oli see Ilmaril peas. Õieti ei olnudki siin midagi õppida, sest liitmine oli tal ju ennegi selge.